Eesti Kabeliidu juhatuse koosolek 06.05.2009

Allikas: Kabeliit

Osalesid: Janek Mäggi, Tarmo Tulva, Villem Lüüs, Arno Uutma, Aare Harak, Marten Meikop, Viktoria Lehtmets


PÄEVAKORD:
1. Uue liikmesklubi avalduse läbivaatamine
2. Põhikirja muudatusettepanekud
3. Muud küsimused


ARUTELU

EKL litsentsireeglid

OTSUSTATI:
1. Võtta vastu EKL liikmeks Haapsalu Kabeklubi
2. Saata põhikirja muudatusettepanekud klubidele tutvumiseks
3. Teha ettepanek üldkoosolekule põhikirja muudatused arutada eraldi punkide kaupa
4. Välja töötada EKL litsensireeglid

Seoses 09.05.2009 korraldatava üldkoosolekuga arutati läbi saabunud põhikirja muudatusettepanekud. Põhikirja punkt 2 sõnastada:

EKL on iseseisev mittetulundusühing, mis on loodud vaba algatuse alusel kabemängu edendamiseks ja vastava tegevuse kooskõlastamiseks ning mis ühendab Eestis kabega tegelevaid mittetulundusühinguid. /väike seletus: praegu on öeldud seal punktis ainult klubid, seega me põhimõtteliselt rikume praegu põhikirja lubades liikmeteks olla Pärnumaa ja Raplamaa spordiliitudel/

sõnastada põhikirja punkt 3 järgmiselt:
Liit juhindub oma tegevuses mittetulundusühingute seadusest, spordiseadusest ja teistest Eesti Vabariigi õigusaktidest, käesolevast põhikirjast, Maailma Antidopingu Koodeksist, Euroopa spordihartast, Eesti Spordi Hartast, FMJD, EDC ning EOK poolt kehtestatud aktidest ja suunistest. /Organisatsioonide nimed ja seadused lahtikirjutatuna, et poleks vaja seletada, et seadusi on nati rohkem kui üks/

punkt 4
Majandustegevuse kaudu tulu saamine ei ole Liidu põhitegevus. Liidu tulu kasutatakse põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks, kasumit liikmete vahel ei jaotata. Liit ei jaga oma vara või tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele, temale annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega seotud isikutele tulumaksuseaduse § 8 punkti 1 tähenduses.
/kas sellist muudatust vaja on ei tea, aga uba on nimelt selles, et tulumaksuga mittemaksustatavate mittetulundusühingute nimekirja arvamise või mittearvamise pärast küsimusi ei tekiks. soovitan küll küsida juriidilist nõuannet/

Esimesse osasse peaks lisama punkti:
Liidul on oma sümboolika ja tal on selle valdamise, kasutamise ja käsutamise ainuõigus.

Liikmelisusest:
Ilmselt on mõtet sätestada klubile, kes tahab olla alaliidu liige, minimaalne liikmete arv (jagan siinkohal arvamust, et see võiks olla 6)

Juhul kui me tahaksime kasutada audiitorit oleks äkki vaja põhikirja lisada midagi a la:
Järelevalvet Liidu teiste organite tegevuse üle teostab üldkoosolek. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli. Revidendiks või audiitoriks ei või olla Liidu juhatuse liige ega raamatupidaja.

EKL Põhikiri P21: Üldkoosolekus võib osaleda ja hääletada EKLi liikmesklubi liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla ainult teine EKLi liikmesklubi liige. Kõigil EKLi liikmetel on hääletamisel üks hääl. Hetke põhikirja P21 järgi on EKLi liikmeteks klubid ja iga klubi omab ühte häält. Seega on näitlikult kabeklubil kellel on 100 mängijat, üldkoosolekul samapalju hääleõigust kui vastasutatud klubil (n: 2 mängijat)– mis ei esinda aga kuidagi demokraatiat.

Ettepanek:
Iga aktiivne mängija (kes on osalenud vähemalt ühel võistlustel viimase 2 aasta jooksul) omab vaikimisi ühte valimishäält. Iga aktiivsel mängijal on õigus on anda oma hääl mõnele EKL-i liikmesklubile. Kui aktiivne mängija ei hääleta, kuulub tema hääl vaikimisi klubile, mille liige ta on.
Täiendava võimalusena saaks kaasata tulemusmeetodi - kaasatakse näiteks Eesti meistrivõistlustel saavutatud kohad (analoogselt noorte rahade jaotamisega klubide vahel). Iga 10-nda punkti pealt saaks klubi täiendava mandaadi.

EKL Põhikiri P26: Juhatuse liikmete valimisel on otsustavaks ülesseatud kandidaatidele antud suurem häälte arv. Üheks juhatuse liikmeks on president, kes valitakse teistest liikmetest eraldi. Presidendiks valituks osutub kandidaat, kes saab üle poolte liikmete häältest. Kui esimeses voorus ei kogu ükski kandidaat üle poolte valijate häältest, viiakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel läbi teine hääletusvoor. Teiste juhatuse liikmete seast valitakse järgnevalt kaks asepresidenti. Häälte võrdse jagunemise korral viiakse vastavate kandidaatide vahel läbi täiendav hääletamine. Presidendid võiks olla edaspidi kui EKL-i auliikmed, aga mitte juhatuse liikmed. Kui Kabeliit sooviks (ase)presidendiks (auliikmeks) kaasata nn tuntud tegelasi (sõltumata kas riigi või erasektorist), siis on isik kohustatud olema ka juhatuse liige, mis tähendaks hetkel aga täiendavat vastutuse võtmist. Näiteks kui juhatus tahab muuta treenerite kvalifikatsiooni süsteemi, siis peaks justkui oma hääle andma ka (ase)president ehk tuntud tegelane (auliige), kes aga ei tea sellest asjast midagi ega tahaks ning jõuakski paljudes asjades üksikasjadesse minna. Auliikmena ((ase)presidendina) peamised eesmärgid oleks:

  • Oma tuntusega ka kabe maine tõstmine/populariseerimine
  • Alaliit omaks suuremat mõjujõudu rahaustele koputamisel
  • Laiem meediakajastus vms


Juhatuse liikmed jääks rohkem tegema igapäevasemaid jooksvaid ja arendustegevusi.


Protokollija:
Viktoria Lehtmets

Personaalsed tööriistad
Üldandmed
Foorumid